Kobras varahommikusel retkel, vahetult pärast päikesetõusu.

Hügieen on tähtis! Koprad pesevad ja puhastavad end mitu korda tunni jooksul.

Kopra portree.

Ilm on läinud sulale. Kobras on toonud söögipoolise veekogust kaugemalt. Saabudes tagasi liigub ta jää peal, mida katab sulast tingitud vesi.

Kobras söögipoolist valimas.

Kevadiselt värske paju maitseb hästi!

Kobras on veekogu põhjast toonud välja mahlased pilliroo juured, lastes nüüd hea maitsta.

Kobras kulgeb vees vaikselt, justkui vooluga kaasa minev puunott.

Portree koprast värskete pajuokste keskel.

Külluslik toidulaud - kobras värskete pajuvõrsete keskel toitumas.

Kobras on suundumas toituma pajupõõsastikku.

Tumeda karvastikuga kobras, taustaks õhtukullatud puude peegeldus vees.

Kobras on teinud algust puu langetamisega. Lõpuni viib langetuse alati aeg, tuul.

Kopra langetustöö Saarjõe ääres, Järvamaal.

Kobras õhtusel tiirul, päikeseloojangu valguses.

Toituma suunduv noor kobras.

Kobras vahetult pärast päikesetõusu, kus madal päike ümbruse müstiliselt punakaks võõpas.

Kobras õhtusel tiirul, pastelses veepeegelduses - kevadine pilliroog ning varsakabjad.

Kobras koorimas paju. Pajukoor on kahtlusteta üheks kopra lemmik toiduks.

Noor kobras on tulnud kaldale rohelisega maiustama.

Kobras ja kaunis veepeegel. Varahommik Emajõe ääres.

Kobras on käinud äsja pajupõõsas omale head ja paremat toomas.

Portree koprast, vees ujuvast loomast, kes on käinud äsja pajupõõsas omale head ja paremat toomas.

Kevad-suvi on koprale toidukülluse aeg. Siin on ta naksanud endale toiduks mahlase pilliroo.

Kobras on hetk tagasi märgistanud pesaterritooriumi anaalnäärmete nõrega ning suundub kaldalt tagasi vette.

Kobras kuulatab ja nuhutab ümbrust, veendumaks, et õhk on puhas ja kõik on turvaline.

Päike on loojunud ning kobras on liikvel Vaikselt pikki veekallast liikudes jääd ta äkki paikale. Ronib veest välja ning ning suundub otsejoones pajupõõsastikku toitumiseks oksa valima.

Kobras kulgemas vaikselt jõel.

Kobras tegutseb peamiselt videviku- ja öötundidel.

Koprad olid toitumas jääserval. Vastaskaldal võis aga näha ja kuulda lähenevat suusatajat. Üks kobrastest suunduski vette ja jäi valvesse. Ühel hetkel otsustas ta hoiatada oma liigikaaslasi liikvel oleva ohu eest. See oli hetk, mille jäädvustamiseks olin valmis.

Loojangu ajal väljus kobras oma kuhilpesast ning tegi tiiru oma valdustes, enne kui toituma suundus.

Kobras on naksanud pajupõõsalt oksa, suundudes seda sööma kalda äärde.

Vastastikune hügieen. Sina pesed mind, mina pesen sind!

Kobras valimas omale toidupoolist.

Kobras käis söögipoolist toomas, naksates pajupõõsalt ühe oksa. Selle oksaga suundus ta veepiirile, et seal turvaliselt sööma hakata.

Kobras maiustamas väikese pajupilliga, nautides selle koort.

Kevadhommik emajõel. Jõgi aurab, päike on just tõusnud ja võõpab udu ilusaks kuldseks. Veepeeglis võib näha jämedate puude peegeldust. Vastaskalda ääres liigub aga üks puunott. Veetriip taga - see on kobras.

Jälgisin pikalt kobrast, kuni suunda muutnud tuulepuhang minu lõhna koprani toimetas. Kobras tardus, hindas hetkeks olukorda ning otsustas hoiatada oma liigikaaslasi lajatades sabaga valju laksu vastu vett.

Kobras on väljunud kuhilpesast ning kulgeb vaikselt mööda jõge toitumiskoha poole.

Kaldas toituv kobras tardub esmalt, märgates midagi kahtlast. Seejärel peab ta justkui endaga aru, mõeldes, kas peaks pagema vette või ehk ei ole teda märgatud? Sellel korral otsustas kobras jääda paigale, oodates millal aerupaat vaikselt mööda kulgeb.

Pesakuhilast väljunud kobras kuulatab ja nuhutab esmalt ümbrust, enne kui toiduretkele suundub.

Kobras ühel udusel, kevadisel, varahommikul maiustamas mahlakate pajuoksadega

Külma ilmaga välja sööma minnes on hea, kui soojapidav alus on istumiseks kaasas.

Aitab puise maitsega pajust, kevadel läheb värske salat.

Läks pisut üle planeeritud mahu see ehitus. Kes teeb, sel ikka juhtub.

Vahelduseks noorte võrsete närimisele võib vahelduseks ka noori vitamiinirikkaid naate krõmpsutada, n.ö salatiks põhiroa kõrvale

Koprapoja esimesed iseseisvad ujumised pesast väljaspool toimuvad tavaliselt juunikuu keskel. See Alam-Pedja Pimekooldu vanajõe kopralaps ei osanud veel ohte karta, ujus paadi parda äärde ja näitas oma sukeldumisoskust. Välimuselt üsna täiskasvanud looma moodi, tegelikult oravast natuke suurem, aga poole jämedam.

Talve lõpus hakkavad koprad rohkem pesast väljas käima. Toiduvarud vajavad täiendamist, varsti algavad pulmad ja eelmise aasta pojad siirduvad iseseivasse ellu õnne otsima.

Keegi oli kopra ojalt kinni võtnud, maha murdnud, 50 meetrit eemale mustikametsa alla vedanud ja ära söönud. Kuna luid ei olnud laiali tassitud, vaid kogu skelett oli peaaegu ühes tükis, võis tegu olla ilvese õnnestunud jahiga.

Kobras loojanguaegses tihedas lumesajus Pärnu jõel Kurgjal. Loom tuli alt ülesvoolu, toetas end korraks jääservale, kuid ujus kohe edasi. Harva õnnestub talvist maastikku, huvitavaid ilmaolusid ja kobrast ühele pildile saada.

Suvel lisandub kopra menüüse värsked ja mahlased rohttaimed. Putked, angervaks, orashein, nõges - menüü on rikkalik ja salatilaud lõputu. Hein kasvab jaanipäevaks nii kõrgeks, et Euroopa suurim näriline ei paista selle seest väljagi.

Koprad ei toitu ainult puukooret, okstest, lehtedest ja rohttaimedest, vaid ka veetaimede juurtest. See noor kobras sukeldus järve põhja, tuli sealt mingi juurikaga välja ja asus seda otse keset vett, ilma, et jalad põhja ulatuks, isukalt närima. Nagu laps sööks saia.