
Ilm on läinud sulale. Kobras on toonud söögipoolise veekogust kaugemalt. Saabudes tagasi liigub ta jää peal, mida katab sulast tingitud vesi.

Kobras on hetk tagasi märgistanud pesaterritooriumi anaalnäärmete nõrega ning suundub kaldalt tagasi vette.

Päike on loojunud ning kobras on liikvel Vaikselt pikki veekallast liikudes jääd ta äkki paikale. Ronib veest välja ning ning suundub otsejoones pajupõõsastikku toitumiseks oksa valima.

Koprad olid toitumas jääserval. Vastaskaldal võis aga näha ja kuulda lähenevat suusatajat. Üks kobrastest suunduski vette ja jäi valvesse. Ühel hetkel otsustas ta hoiatada oma liigikaaslasi liikvel oleva ohu eest. See oli hetk, mille jäädvustamiseks olin valmis.

Loojangu ajal väljus kobras oma kuhilpesast ning tegi tiiru oma valdustes, enne kui toituma suundus.

Kobras käis söögipoolist toomas, naksates pajupõõsalt ühe oksa. Selle oksaga suundus ta veepiirile, et seal turvaliselt sööma hakata.
Kevadhommik emajõel. Jõgi aurab, päike on just tõusnud ja võõpab udu ilusaks kuldseks. Veepeeglis võib näha jämedate puude peegeldust. Vastaskalda ääres liigub aga üks puunott. Veetriip taga - see on kobras.
Jälgisin pikalt kobrast, kuni suunda muutnud tuulepuhang minu lõhna koprani toimetas. Kobras tardus, hindas hetkeks olukorda ning otsustas hoiatada oma liigikaaslasi lajatades sabaga valju laksu vastu vett.

Kaldas toituv kobras tardub esmalt, märgates midagi kahtlast. Seejärel peab ta justkui endaga aru, mõeldes, kas peaks pagema vette või ehk ei ole teda märgatud? Sellel korral otsustas kobras jääda paigale, oodates millal aerupaat vaikselt mööda kulgeb.

Vahelduseks noorte võrsete närimisele võib vahelduseks ka noori vitamiinirikkaid naate krõmpsutada, n.ö salatiks põhiroa kõrvale

Koprapoja esimesed iseseisvad ujumised pesast väljaspool toimuvad tavaliselt juunikuu keskel. See Alam-Pedja Pimekooldu vanajõe kopralaps ei osanud veel ohte karta, ujus paadi parda äärde ja näitas oma sukeldumisoskust. Välimuselt üsna täiskasvanud looma moodi, tegelikult oravast natuke suurem, aga poole jämedam.

Talve lõpus hakkavad koprad rohkem pesast väljas käima. Toiduvarud vajavad täiendamist, varsti algavad pulmad ja eelmise aasta pojad siirduvad iseseivasse ellu õnne otsima.

Keegi oli kopra ojalt kinni võtnud, maha murdnud, 50 meetrit eemale mustikametsa alla vedanud ja ära söönud. Kuna luid ei olnud laiali tassitud, vaid kogu skelett oli peaaegu ühes tükis, võis tegu olla ilvese õnnestunud jahiga.

Kobras loojanguaegses tihedas lumesajus Pärnu jõel Kurgjal. Loom tuli alt ülesvoolu, toetas end korraks jääservale, kuid ujus kohe edasi. Harva õnnestub talvist maastikku, huvitavaid ilmaolusid ja kobrast ühele pildile saada.

Suvel lisandub kopra menüüse värsked ja mahlased rohttaimed. Putked, angervaks, orashein, nõges - menüü on rikkalik ja salatilaud lõputu. Hein kasvab jaanipäevaks nii kõrgeks, et Euroopa suurim näriline ei paista selle seest väljagi.