Sügisese kõrge veeseisu ajal ehitas kobras korraliku tammi. Talvel ojas veetase aga langes ja nii pidi loom talvel teisele poole tammi pääsemiseks üksjagu vaeva nägema.
Kas oli ilm soe või nappis sahvris toidupoolist, aga kobras otsustas lumest hoolimata suupärast maiust pajuvõsast hankida. Minekut tähistab vonklev sabajälg ja tulekut okste lohistamisel tekkinud jäljed.
Olles ühel soojal augustikuu hommikul kitse passimas ilmus kraavi kobras. Ta oli parasjagu ametis poegade õpetamisega, nimelt ehitasid nad tammi.
Nägin sellel jõe lõigul tihti üht noort ning teist vanemat kobrast koos askeldamas. Tol pildistamise õhtul oli neil põhjalik pesemine käsil. Mind ei pandud tähelegi.
2018. aasta põuasel suvel kolis meie kodu lähedale tiiki elama koprapere. Elasid seal rõõmsalt terve aasta ja kolisid siis minema.
Kolme aasta eest alustas meie metsade skulptor ehk kobras selle haavapuu langetamist, aga mingil põhjusel jäi töö pooleli ja nõnda seisabki too haab vapralt tänaseni.
Pilt koprast on tehtud augustikuu varahommikul Paunküla veehoidla kanali ääres. Kobras oli just hetk tagasi pesast väljunud, kui teda märkasin ja selle pildi tegin.
Taaskord on pilt tehtud Paunküla veehoidla kanali ääres, sokujahil olles. Kanali ääres sokku passides ilmus minu ette väike kobras, kes oli parasjagu pesast välja tulnud, mis andis mulle võimaluse teha temast lähedalt see pilt.