Kobras puhkab

lugu

Kobras maitses korraks ka jõe läheduses kasvavat kuuske, kuid paariks ampsuks see jäigi. Veebruaris saabunud külmadega jäätus jõgi täies ulatuses ning sellega lõppes ka kopra tegutsemine lõkkeplatsil.

Kopra tegutsemine lumes.

Veel kopra liikumisjälgi lumes. Lapiku saba järelvedamisest tekkiv tihe viirg lumes teeb kopra tegutsemise tuvastamise lihtsaks.

Kopra tegutsemisjäljed lumes.

Kobras liikus ka jõevee lähedal kaldaääres novembritormides mahakukkunud vanemate leppade ümbruses, kuid neid ta ei maitsnud, eelistades kaugemal lõkkeplatsil asuvaid nooremaid leppasid.

Lumine kopratee oli jõemudane 2-3 meetri ulatuses sisemaale, eks oma uhke saba lumel vedamine aitas sellele ka kaasa.

Kopratee lõkkeplatsilt jõe suunas.

Lumise ilma koprakäik jõest, lumi jõemudaga koos ja kõvaks tallutud.

Lõkkeplatsi ümbruse lumi oli kopra poolt korralikult kõvaks tallatud.

Lume tulekuga jätkas kobras regulaarset leppade külastamist, igal nädalal oli lõkkeplatsi ümbrus värskeid koprajälgi täis.

Talvine koprakäik soojemaapoolsete ilmadega.

Kopratee jõest umbes 6 meetri kaugusel asuva lõkkeplatsini.

Kui esimestel jaanuarinädalatel maitses kobras põhiliselt lepakoort, siis hiljem järgnes ka puidu närimine.

Kopra poolt kooritud lepa pind lähivaates.

Kobras käis kaldal regulaarselt ning iga nädalaga suurenes kopra poolt kooritud puidu pindala.

Ühe terve jaanuarikuu veetis kobras novembritormis lõkkeplatsile kukkunud leppadega tegeledes.

Piiripunkt Valgejõel elavate kopraperede valdused on ilusti märgistatud haisumätastega. Haisumätas on nõrega immutatud tarna või kastiku mätas. Parema puudumisel lihtsalt üks kokku kraabitud muda ja taimede hunnik.

Kopra komm Mõni kopra näritud paju tüve või oksa jupp mis on kaldale vedelema jäänud näeb välja nagu kopra komm.

Õhtusöök kuuele Närilisele omaselt peab kobras hammaste kulutamiseks vahel rohkem närima kui toiduhankimiseks vaja ongi.

Kobras varasügisesel patrullringil mööda jõge.

Kopra üks toredamaid naabreid sellel jõelõigul on metstuhkur.

Esimene märk ühel varasügisel mõned aastad tagasi sellest, et jõel tegutseb kobras, oli kopra poolt maitstud lepp. Puu on samal kujul poolnärituna püsti tänaseni.

Kobras pimedal soojal augustiööl oma tavapärasel patrullringil.

Söögipoolisel tuleb lasta hea maitsta!

Kobras on uudishimulik/ettevaatlik loom, kes pöörab alati tähelepanu ümbritsevale - ujub ringiga lähemale, et paremini näha või pöörab otsa ringi ja jääb ennast vastuvoolu hoidma, et jälgida kaldal toimuvat. Sabalaksusid kuuleb igal õhtul. Enamasti näen teda siiski kiirel patrullringil jõe keskel või aeglasemal ujumisel kalda lähedal, ise pingsalt kallast vaadates - tõenäoliselt kaalutledes, kust parajasti üles kaldapealsele tegutsema minna.

Kobrast näen tavaliselt ta varahommikustel ja hilisõhtustel patrullringidel mööda jõge, enamasti toimub patrullimine nii üles- kui allavoolu.

Keila jõe kobras varakevadel kaldavees tegutsemas.

Jäljed jõemudas ja pajuoksad juba paistavad...

Veel koprateid. Olen märganud, et kobras tegutseb hommikuti ja õhtuti erinevatel kaldapealsetel - sellel, millele päike parajasti peale paistab.

Kopratee on tihti küllalt järsk ja suundub otsejoones kõrgele kaldapealsele.

Kopratee. Kobrast märkangi tihti lisaks patrullringidele kaldavee asemel hoopis kõrgel kaldapealsel tegutsemas.

Veel mõned pildid koprateedest. Minu suvekodu jõelõigul asuvad need mõnekümne meetri järel mõlemal jõekaldal.

Kobras kevadtalvel varahommikusel patrullringil.

Kopra kaldalkäimise tee, talvel jäävangis.

Kui tavaliselt ronib kobras kaldale oma pidevas kasutuses olevaid koprateid pidi, siis mõnikord sobib selleks ka vana ujumiskoha trepp.

Kopra elu-olu kaldapealsel - põhiliselt kooritud pajuoksa jupid.

Kevadtalvine kopra tee kaldapealsele, palistatud kooritud pajuokstega.

Kevade edenedes ja suurvee alanedes jäi kopra poolt kevadtalvel kooritud lepp kaldale kergelt rippu, olles selgeks märgiks, et kopra aktiivne tegutsemisperiood jõel on jälle alanud

Kevadõhtune idüll jõe ääres. Päike on just loojunud ning vastaskaldal on udu tõusmas. Kobras naudib värskeid veetaimi.

Päike on loojunud ning kobras on häirimatult toitumas.

Kobras einestamas, vahetult päikeseloojangu ajal.

Kopra naaber - saarmas.

Kopra naaber - ameerika naarits ehk mink.

Kopra naaber - metstuhkur.

Kopra naaber - mügri ehk vesirott.

Kopra naaber - ondatra ehk piisamrott.

Kopra naaber - vesimutt.

Ootasin kobrast, kõhutades pooleldi vees, et saada võimalikult madal võttenurk. Kobras ka tuli, käis ümber pajupõõsa nagu kass ümber palava pudru, et valida välja meelepärane mahlakas pajuoks. Naksti! Välja valitud oks libises graatsiliselt kopra sõrmede vahel. See oli hetk, mis sööbis mällu ning pani näpu päästikut pressima.

Õhtu emajõe ääres. Päike on värskelt loojunud ning taevas punetab. Kobras on juba toimetamas, toitudes kalda lähedal veetaimedest.

Kobras on vee kaldal koorimas leppa, maiustades selle koorega.