Ootasin kobrast, kõhutades pooleldi vees, et saada võimalikult madal võttenurk. Kobras ka tuli, käis ümber pajupõõsa nagu kass ümber palava pudru, et valida välja meelepärane mahlakas pajuoks. Naksti! Välja valitud oks libises graatsiliselt kopra sõrmede vahel. See oli hetk, mis sööbis mällu ning pani näpu päästikut pressima.