"Videviku karu" Päike oli loojunud ning võimust võtmas hämarus. Metsas oli juba väga pime. Ühel hetkel märkasin seal liikumas justkui heledamat kummitust. See oli suur karumürakas, kelle pealmist poolt valgustas taevakuma.
"Karupoiss" Noor karupoiss puu tagant uudistamas ning mõtlemas, kas peaks pagema eemale või mitte. Pagemiseks ei läinud, kuna püsisin soolasambana. Karu kaotus huvi ning seejärel sain juba vaikselt ise eemale minna.
Noor mesikäpp sammumas mööda varjude poolt triibutatud teed, puutriipude taustal.
"Kaasiku karu" Sellel õhtul oli mul õnne! Esmalt märkasin üht suurt karu, kellele õnnestus mul ka ligi hiilida ja teda jälgida. See lugu ja pilt sai pikemalt kirja 24.mail tehtud postituses (link allpool). Suur mõmmik kadus metsa, kuid just sellel hetkel märkasin, et umbes 850m kaugusel on veel üks tume kogu! Ka see oli karu! Tunnike hiljem, olin seal lähedal, kus seda viimast karu olin näinud. Liikusin ettevaatlikult ja otsisin pilguga mesikäppa. Ja siis leidsin - karu puhkas kaasikus! Habekaku kodumetsa kaasikus, olles linnust nii 35-40m kaugusel.
"Hommikune suplus" Ühel juunikuu hommikul oli mul nii palju õnne, et kohe esimeses piirkonnas, kuhu läksin fotojahile, õnnestus mul näha karu! Pilti sellest kohtumisest aga ei sündinud. Kaks tundi hiljem, hoopis teises piirkonnas, kohtasin samuti karu! Seistes silmitsi selle võimsa loomaga ja vaadeldes teda toimetamas 20 meetri kauguselt on kirjeldamatu elamus! Hiljem, kui karu vaateväljast kadus, mõtlesin ruttu läbi, kuhu mesikäpp järgmiseks võiks minna. Tundes piirkonda ja olles aastaid ajanud jälgi, arvasin teadvat, kuhu ta suundub. 10 minutit hiljem … leidsingi taas selle karu! Karu oli tegemas hommikust suplust kopratammi lähistel.
"Laskumine puu otsast" Sattusin Alam-Pedja looduskaitseala lähistel peale kahele noorele karule. Ehmusin mina ja ehmusid nemad, kes pagesid puu otsa. Taganesin kaugemale ja jäin neid veel hetkeks jälgima. Juba nad laskusidki puu otsast, libistades end mööda tüve alla, õhk puukoore tükkidest paks! See oli võimas vaatepilt!
Neidudele tuleb alati anda eesõigus ,istun söögilaua ääres .
Nii juhtub kui ükskord 2 kallimat kokku saavad
Kahekeisti mahub sõõma küll ühte kaussi
Karud on kõigesööjad ja valmis kõhutäie nimel ka veidi vaeva nägema. Suurele loomale ei valmista raskust ronida rabamänni otsa, et kalakotkapesast omale õhtuooteks kotkapojad haarata. Seekord ta siiski poegi kätte ei saanud. Ilmselt ei ulatunud käpaga üle väljaulatuva pesa serva haarama.
Ronimisest jäänud karu küüniste jäljed rabamännil.
Karu oli oma territooriumi märgistamiseks murdnud sarapuu. Sarapuu tüvel võis leida teravate küüniste jälje, lamatüvelt oli aga suur jalg samblavaiba pühkinud..
Pildistatud Alutaguse karuvarjest, 17.juuni 2022
Tegu rajakaamera fotoga, kus karu vaatab ümbrust väga graatsilises poosis nagu tantsiks balletti.
Soov oli saada isakarust lähivõte nii, et ka teda ümbritsev keskkond oleks pildis sees. Selleks tuli kasutada lainurka ja karu oli vaja saada mõnekümne sentimeetri kaugusele kaamerast. Nii saigi peidetud kaamera vineerkasti, kaetud samblaga ja objektiivi ette väike peibutis, mis karu võiks lähemale meelitada. Ise sättisin end veidi eemale varjesse ja distantspäästik käes jäin õiget hetke ootama - õnneks see õige hetk tol korral ka tuli ja selle vormistus ongi nüüd teie ees.
Karu söödaplatsil
Karu söödaplatsil
Karu ja sead söödaplatsil
Porisel metsateel on alati põnev jägi näha. Saad aimu, kes on liikunud, millal on liikunud. Seda jälge vaatasin mina suurte silmadega. Tegu oli suure karuga, u 18cm jälje laius.
Kõik on ühes suunas läinud, samuti läksin ka mina. Siin on erinevad karud oja ületanud. Suuremal on küüned abiks olnud.
Näha midagi suur ja rohelist hunnikut. On teada, kes on autor. Eelistavad taimset toitu.
Ära sisse astu! Karu on marja maias, teab mis hea.
Sõitsin autoga, ja muidugi suur hunnik ei jää märkamata kruusateel. Oli vaja oma silmaga näha, mida karu on söönud. Siin on näha, et puuronti on lammutatud, seal ju leidub midagi head talle
Mööda metsateed jalutades näed ikka karu kakat. Selle järgi on näha, mida karud söövad. Puhas taimetoit.
Portree.
Otsevaade.
Peale mõningast pausi otsusta karuott siiski platsile naasta.
Karu ja härghein. Kui kalarapetest kõht täis, on aeg küpsiste kallale asuda.
Karu läkski liikvele, otsis peidetud maiustusi, kalarappeid.
Küll ma kirusin, et ei osanud karuonnis paremat kohta valida. Hiljem olukord siiski muutus.
Häirekell hakkas kõlisema, noor karu tajub vanema lähenemist ja asutab kohe minekule.
Metsas võid vahel märgata puude vahelt tumeda kogu liikumist - seekord oli see karu, meie metsade kuningas.
Karud on väga osavad ronijad. Võimsad küünised annavad kindla haarde ja nii võib ka suur isakaru ronida mööda puud kõrgustesse. Olen siin-seal ikka kuulnud arvamust, et suured karud puu otsa ei roni - ronivad küll ja vägagi osavalt.
Karul on paks karvkate ja selle veest kuivatamiseks on vaja väga jõulist raputust. Siin pildil on ühe karu stiilinäide karvkatte kuivatamisest öises rabas. Pildistatud varjest.
Mets on minu kodu ja kõik puud on mulle kallid! Pildistatud varjest.
Tahaks lennata. Noor karu võis platsil olla. kuni vana eemal oli.
Põlismetsas kõrgete puude keskmes on vahel kasulik püsti tõusta - nii näeb kaugemale ja püüab õhust infot paremini. Pildistatud Alutaguse karuvarjest.
Mitte ainult inimestel ei meeldi vees sulistada, vaid ka karudel ja sarnaselt inimestele, eriti just palaval suve perioodil. Suur isakaru meenutas ujudes hüljest, kes oma ninaga häälekalt õhku välja puhudes vee mullitama pani.
See pilt kõnetab otse - siis kui sügeleb, tuleb sügada. Mõistagi on tegelikkuses puu sügamisel karu jaoks veelgi sügavam mõte - see on viis oma lõhnadega puud ja seeäbi territooriumi märgistada ehk siis puu on sisuliselt infokandja. Niiviisi antakse isakarude poolt edasi infot teistele isastele, millest peaksid teised karud välja lugema nii märgistaja suurust, võimu. Kindlasti annab too puu nüüd teistele isastele edasi selge signaali, et siin territooriumil ei maksaks oma käppa kaua hoida.
Ühel suvekuul mässasin mõnda aega selle nimel, et saada karu puu juurde ja vaatama üles kuhu olin paigutanud kaamera. Esialgu kaamerakasti puu külge pannes, hakkasid kõik sellel alal liikuvad karud seda pigem pelgama ja käisid kaarega mööda. Jätsin kaamera kasti mõneks ajaks paika, et loom harjuks sellega. Edaspidi käis mitmeid kordi karu küll puu all, aga üles vaadata kohe kuidagi ei tahtnud. Ühel suvisel õhtutunnil see siiski õnnestus kui üks isakaru lõpuks jäi uudistama, et mis tehnika sinna kõrgele puu otsa on saanud. Nii sündiski kaader, mis justkui karu pilgu läbi küsiks puuotsas olevalt - kas tulen üles? Pildistatud distantspäästikuga, ise kaugemal varjes olles.
Mida teha kui näed metsas karu jälgi? Kui tahad karu näha, siis peaks minema mööda jälgi karule järgi, lõpus on karu. Kui karu näha ei taha, siis peaks minema vaatama kust karu tuli.
Mina karu ei karda! Lähen vaatan kust ta tuli 😉 Kuidas käituda, kui kohtad metsas karu? 1. Kui kohtad metsas suurt, tugevat, näljast, kurja isakaru, tuleb talle vaikselt lähedale hiilida ja pai teha. 2. Kui kohtad metsas suurt, kurja, kurnatud emakaru koos poegadega, ei tohi mingil juhul poegi kohe sülle võtta, muidu võib emakaru armukadedaks muutuda ja poegadele kallale minna. Kõigepealt tuleb sülle võtta suur, kuri ja kurnatud emakaru ja siis alles pojad.
Vahepeal oli mul tunne, et olen Eestis ainuke inimene kes ei ole karu näinud. Olin käinud üle kümne aasta metsas, lootes karu näha ja no ei ole karu. Lõpuks 2020 nägin ära 3 karu. loodetavasti järgmist kohtumist ei pea nii kaua ootama.
Tegin kaameralõksu ja ootasin, et üle jõe läheks ilves või hunt aga tuli karu. Tegelikult sobib karu ka ja tundub, et karu ei taha ka märjaks saada.
Tas bija pirms vairākiem gadiem (tiešām neatceros – cik) Rīgas zoodārza filiālē “Cīruļi”. Tur vienmēr ir interesanti – sameklēt kokvardi, kuru nav un nav, bet, tiklīdz vienu izdodas ieraudzīt, tad izrādās – uz katra zariņa pa kādai sēž un smaida (😊.. , papriecāties par trīs mazajiem lācēniem, kuri aizrautīgi spēlējas savā nodabā… parunāties ar vilku vai ēzeli, vai trušu bariņu… Pēkšņi sapratām, ka paskrējusi gandrīz visa diena un tuvojās dārza slēgšanas brīdis. Vēl nogājām gar mazo lācēnu mītnes vietu. Zoodārza darbinieces mums pavēstīja, ka, ja 5 minūtes pagaidīsim, redzēsim, kā lācēni dodas vakariņot. Protams, ka pagaidījām. Es jau iztēlē redzēju sevi izbaudam šo vienreizīgo iespēju un fotografējam lācēnus – te viņi iziet no aploka, te viņi nāk uz mūsu pusi, te viņi ir mums blakus, te viņi dodas tālāk… Tas bija viens zibenīgs mirklis! Nebiju iedomājusies, ka mazie apaļie lācēni spēj skriet tik milzīgā ātrumā! Kā zibens šautriņas paskrēja mums garām… Laikam jau zināja, ka galapunktā viņu gaida gards kumoss… Galu galā man izdevās iemūžināt tikai vienu mirkli… Un par atmiņu man palikusi ļoti mīļa, manis radīta fotogrāfija, kurā redzami divi ar pusi lācēni….
Seekordse jaanipäeva õhtu veetsin karude seltsis. Järgemööda kohtusin suisa kolme karuga,kelle käitumist ja tegemisi mul õnnestus pikalt jälgida. Pildil olev karu puges minu südamesse oma alandliku pilguga. Hetk, mille jäädvustasin, ilmestab olukorda kus ta arglikult puu tagant uudistab, kas õhk on puhas ning on turvaline edasi liikuda. Ümbrus oli aga vaikne ning karu jätkas tasasel sammul oma teed.
Pruunkaru liikus rahulikul sammul valgusvaese kuutsemetsa varjust minu suunas. Karu sulandus metsaga nii ühte, et mul õnnestus ta teravalt pildile saada alles hetkel kui ta oli juba metsast välja sammunud ning avarus andis karu siluetist selgemalt aimu.
Tol päeval kohtusin kokku kolme karuga. Pildil olev karu toimetas kerge lustlikkuse ning muretu meelega. Tema ehe olek aitas mul veidikene karu kartusest üle saada ning näitas mulle, et karud on mõneti nagu meie inimesed: natuke arad, natuke magusasõbrad ja kuhjaga armastust väärt.
Karu tõusis kõrge rohu seest puu najale püsti ning piilus kord ühelt, kord teiselt poolt puutüvi, kas õhk on ikka puhas. Puu tundus talle turvaline varje olema, kuhu ta enda arvates täpselt taha ära mahtus ja natuke jäi veel ruumi ülegi.
Karupere puhkehetk
Kes seal kõnnib?
Despite warning signs, people often feed bears from the passing by vehicles, which attracts wild animals close to populated towns and endangers both people and bears.